Kui laps ei saa oma sünniperes edasi elada, tuleb talle leida uus ja turvaline kodu. See on lapse jaoks suur muutus. Sageli on ta juba kogenud ebakindlust, hirmu või kaotust. Seepärast on oluline, et järgmine samm tema elus oleks läbimõeldud ja toetav. Levinumad lahendused on hoolduspere ja eestkostepere. Kuigi mõlemal juhul kasvab laps peres, on pere roll ja vastutus erinev.

Mis vahe on hooldusperel ja eestkosteperel?

Hoolduspere võtab lapse oma koju lepingu alusel. Lepingu sõlmib lapse elukohajärgne omavalitsus. See tähendab, et lapse seaduslik esindaja on omavalitsus, kuid lapse igapäevaelu korraldab hoolduspere. Hoolduspere kasvatab last oma kodus, toetab tema arengut ja aitab tal kohaneda.

Hoolduspere sobivust hindab ja ettevalmistust korraldab sotsiaalkindlustusamet. Hinnatakse pere valmisolekut pakkuda kodu eri vanuses ja erinevate vajadustega lastele. Hoolduspere on seaduse mõistes asendushooldusteenuse pakkuja.

Eestkoste seatakse lapsele kohtu otsusega siis, kui tema vanemad ei ole teada või kui vanemad ei saa last seaduslikult esindada, näiteks siis, kui nende hooldusõigus on piiratud, peatatud või ära võetud või kui lapsevanemad on ise alaealised. Eestkostjaks saab sageli lapsele tuttav inimene, näiteks tädi, onu või vanem õde. Mõnikord võib eestkostjaks olla ka omavalitsus. Eestkostja on lapse seaduslik esindaja ning teeb ise lapse elu puudutavad otsused.

Igapäevaelus on peamine erinevus otsustusõigus. Hooldusperes tuleb suuremad otsused, näiteks koolivahetus, ravi või dokumentide taotlemine, kooskõlastada omavalitsusega. Eestkostja saab need otsused ise teha ja vastutab nende eest täielikult.

Millal kaalutakse asendushooldust?

Asendushooldust hakatakse kaaluma siis, kui lapse heaolu või tervis on kodus ohus. Enne seda püütakse peret toetada, pakkuda nõustamist ja abi. Lastekaitsetöötaja hindab lapse olukorda tervikuna. Vaadatakse lapse tervist, arengut, emotsionaalset seisundit ja koolis toimetulekut. Samuti hinnatakse vanemate võimet last kaitsta ja kasvatada.

Kui selgub, et ohtu ei ole võimalik kodus vähendada, võidakse laps perest eraldada. See on alati viimane samm. Pärast eraldamist otsib omavalitsus lapsele sobiva lahenduse, et tema igapäevane hooldus ja tugi oleks korraldatud.

Kuidas leitakse lapsele sobiv pere?

Otsuse keskmes on alati lapse huvi. Eelistatud on peres kasvamine. Seadus ei anna sugulasele küll eelist, kuid kui lapse lähikonnas on sobiv ja turvaline täiskasvanu, on sageli parim lahendus elada edasi tuttavas keskkonnas eestkoste all. Nii säilivad lapse jaoks olulised suhted ja side oma päritoluga.

Kui sobivat lähedast ei ole, otsitakse hoolduspere või lapsendajapere. Kui ka see ei ole võimalik, leitakse lapsele võimalikult kodune koht asenduskodus või perekodus.

Millised on lapse jaoks suurimad plussid ja võimalikud raskused?

Eestkoste annab lapsele selguse ja püsivuse. Tal on üks kindel täiskasvanu, kes teda esindab ja kaitseb. Kui eestkostjaks saab sugulane, võib laps jääda tuttavasse keskkonda. Samas võib vastutus olla suur ning omavalitsuse lastekaitsespetsialist on sel teel oluline partner.

Hooldusperes jaguneb vastutus pere ja omavalitsuse vahel. Pere saab tuge spetsialistidelt ning ei pea kõiki otsuseid üksi tegema. Samas võib otsustusprotsess olla aeglasem, sest osa samme tuleb kooskõlastada.

Kas lapse arvamust küsitakse?

Jah. Lapse arvamus tuleb välja selgitada ning seda arvestatakse otsuse tegemisel. Lapsele selgitatakse, mis toimub, ja kui otsus ei lange kokku lapse sooviga, räägitakse talle ausalt, miks nii otsustati.

Kohtumenetluses on vähemalt kümneaastase lapse ärakuulamine kohustuslik. Ka noorema lapse arvamust püütakse teada saada viisil, mis vastab tema vanusele ja arengule.

Selleks, et laps julgeks oma mõtteid väljendada, loob lastekaitsetöötaja turvalise ja rahuliku õhkkonna. Vajadusel kaasatakse terapeut või kasutatakse mängulisi abivahendeid, mis aitavad lapsel end avada.

Kuidas saada hoolduspereks?

Hoolduspereks saamine on põhjalik protsess. Seda korraldab sotsiaalkindlustusamet. Kõigepealt toimub esmavestlus, seejärel pere hindamine ja ettevalmistav PRIDE-koolitus https://tarkvanem.ee/kasupere/pride/ . Protsess kestab tavaliselt kuus kuni üheksa kuud.

Hindamisel räägitakse pere väärtustest, kasvatuspõhimõtetest ja ootustest. Vaadatakse, milline on pere tugivõrgustik ning kas perel on piisavalt aega ja jõudu lapse toetamiseks. See ei ole eksam, vaid võimalus mõelda läbi võimalikud väljakutsed.

Seaduse järgi saab hoolduspereks olla pere, kelle liikmete hulka laps ei kuulu ehk vanemad ja vanavanemad hoolduspereks olla ei saa. Teised sugulased, näiteks tädid-onud võivad olla hoolduspereks. Lähisugulastele soovitatakse sageli eestkostet, sest see on lapse jaoks parim lahendus.

Kuidas saada eestkostjaks?

Enne kohtule avalduse esitamist tuleb uus roll enda jaoks põhjalikult läbi mõelda. Kohus määrab eestkostja ainult tema nõusolekul. Enne otsustamist hinnatakse inimese sobivust, tema suhet lapsega ning võimet kohustusi täita. Oluline on ka see, et laps saaks säilitada oma keele, kultuuri ja sidemed.

PRIDE-koolitus ei ole eestkostjatele kohustuslik, kuid soovi korral on võimalik selles osaleda.

Millist tuge pered saavad?

Hooldusperele makstakse hooldusperevanema toetust. 2026. aastal on selle alammäär ühe lapse kohta 443 eurot kuus. Kui perre tuleb mitu last, arvestatakse toetust iga lapse eest eraldi. Tegemist on miinimumiga ning omavalitsus saab hooldusperet toetada ka suuremas mahus.

Lisaks hüvitab omavalitsus lapse isiklike kulude katmiseks hooldusperele keskmiselt 240 eurot kuus.

Eestkostja saab lapse ülalpidamiseks 240 eurot kuus. Toetust saab eestkostja taotleda kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kui 18-aastane eestkostel olev noor elab iseseisvalt ja omandab keskharidust, võib ta toetust ise taotleda kuni selle õppeaasta lõpuni, mil ta saab 19-aastaseks.

Lisaks rahalisele toele pakutakse nii hooldus- kui ka eestkosteperedele nõustamist, tugigruppe ja psühholoogilist abi. Eestkostja tegevuse üle teeb järelevalvet kohus, kellele esitatakse kord aastas aruanne lapse olukorra kohta.

Milline on olukord praegu?

2025. aasta lõpus elas Eestis asendus- ja perekodudes 725 last ja noort. Neist umbes 70 protsenti olid vanemad kui 12 aastat. Hooldusperedes kasvas 149 last. Möödunud aastal lapsendati 26 last ning hooldusperre jõudis 36 last.

Hooldusperede leidmine on keeruline. 2025. aastal esitati 30 avaldust, neist viis kriisihoolduspereks. See näitab, et uusi peresid on vaja.

Mida enne otsust kaaluda?

Lapse enda juurde võtmine on suur ja vastutusrikas samm. See toob rõõmu, aga ka keerulisi hetki. Laps, kes on kaotanud turvatunde, vajab kannatlikku ja stabiilset täiskasvanut. Enne otsust tasub mõelda, kas perel on piisavalt aega, toetust ja valmisolekut teha koostööd spetsialistidega.

Iga pere, kes annab lapsele turvalise kodu, aitab tal taastada usalduse maailma vastu. See on kingitus, mille mõju kestab kogu elu.

Lisainfot saab veebilehtedelt www.hoolduspere.ee ja eestkostja.kohus.ee ning sotsiaalkindlustusametist.Vormi algusVormi lõpp