Emakeelepäeva eel küsisime Järva valla kirjanduse õpetajate käest küsimuse „Milline raamat pakkus raamatuaastal kõige suurema lugemiselamuse?“.

Järva-Jaani kool, Vanessa Kassmann

Tööalaselt pakkus toreda meenutuse ja humoorika õhkkonna noorte loetud „Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola“. Lugemise järel on meil tekkinud soov seda ka ühiselt kinno vaatama minna. Vabal ajal lugedes pean aga olulisimaks paeluvat ja sügavamõttelist sisu, seega pühendusin ja õppisin rohkem tundma Tõnu Õnnepalu loomingut. Eriliselt tooksin välja romaani “Õhtupäike väikestel majadel” ja luulekogu “Jõeäärne maja”. Aga minu raamaturiiulilt ei puudunud raamatuaastal ka välismaised autorid. Nende puhul hindan eriti põnevusromaane.

Põhja-Järva kooli Albu õppekoht, Marie-Johanna Kippar

Ma lugesin raamatuaastal 35 raamatut, kuid meeldejäävam neist oli õpilastega koos loetud Marju Kõivupuu „Aastaringi jutukera“. Selle raamatu abil on väga tore õppida olulisi tähtpäevi ja nendega kaasnevaid kombeid. Lood on jutustatud väga vahvate tegelaste silmade läbi, pildid on raamatusse joonistanud kunstnik Regina Lukk-Toompere. Arutlesime noortega loetu üle ja tõmbasime paralleele enda mälestuste ja kogemustega.

Põhja-Järva kooli Aravete õppekoht, Anne Lees

Minule meeldis raamat „Valiku ees“, mille autor on Maret German (kirjanikunimi Tuule Lind). Tõeliselt hea raamat, mis pani sügavalt mõtlema. Selles on kurjust, armastust, ebaõiglust, üksteisemõistmist, kurbust ja muud. Loen meeldi eesti kirjanike teoseid (Kassikäpp, Ernits, Lind, Tinnuri). Romaan „Valiku ees“ tundub keeleliselt ja süžeeliselt realistlik, otse inimeste igapäevaelust kirja pandud.

Tiina Põldoja, Koeru keskkooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Raamatuaasta kõige suurema lugemiselamuse pakkus mulle Kairi Loogi romaan „Tantsi tolm põrandast“. See on väga omapärase stiili ja keelekasutusega sügavamõtteline teos, mis aitab mõista, kuidas minevik, lähedaste õpetused ning elukogemused aitavad inimesel leida oma tee ja sisemise jõu.

Anu Bollverk, Koigi kooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Loen ilukirjandust, luulet vähem. Üks tore raamat oli „Itaalia kingad“, autor Henning Mankell. Ei – veelgi parem oli „Mere äärde“, autor Dörte Hansen. Mõnda lauset lugesin mitu korda, ikka ja jälle, sest see, kuidas ta kirjutab, oli nii ilus. Mõnda lõiku mekutasin nagu mingit head kallist toitu. Mulle meeldivad draamad, inimestevahelised suhted, seda on seal palju. Viisin raamatu raamatukokku tagasi ja ostsin endale ka. Kindlasti loen seda veel.

Lastele ei paku ma lugemist kohustusliku kirjanduse nimekirjast. Tahan, et lapsel tekiks lugemisrõõm. Suvel võtan ma virna laste- ja noorteraamatuid, loen läbi, et leida pärleid, mis lastele võiks meeldida. Et tekiks lugemishuvi, et ta saaks aru, et raamat võib olla lahe. Nüüd kohe võtamegi ette ülipõneva noorte krimka, Maarja Astoveri „Tiksoja“.

Ann Roots, Imavere kooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Olin jaanuaris kaks nädalat haiguslehel ja sain aega lugeda raamatut „Tove Jansson. Tee tööd ja armasta“. Põhjalik ja hästi kirjutatud teos. Viimane, mille lõpetasin, oli Erin Morgensterni „Öötsirkus“ – võtsin selle meie raamatukogust. Paks raamat, mille inimesed kogu aeg lugemata tagasi tõid – neile ei sobinud, mulle meeldis. Nii sügav raamat.

Terve kaheksanda klassiga loeme Järvamaa juurtega Kristiine Kurema „Liblika leina“ – väga hea raamat.

Galerii