27. veebruaril avati pidulikult selleks kütteperioodiks valminud Aravete katlamaja, mis kütab üheksat korrusmaja, lisaks kooli, kultuurimaja ja endist majandi kontorihoonet.

„Plats on hästi ligipääsetav. Siia oli mõnus katlamaja paigutada ja ehitada. Projekteerimisel polnud suuri piiranguid. Valisime siia parimad seadmed. Kindlasti on see väga töökindel – oluliselt töökindlam kui Auvere elektrijaam (naer platsil – toim) ja võimeline töötama ka suuremate elektrikatkestuste korral,“ polnud katlamaja projekteerinud ja ehitanud AS-i Tamult juhatuse liige Maiko Leesment kiitusega kitsi ja tänas nii tellijaid kui ka alltöövõtjaid.

„See oli tõesti uskumatult ladus ehitus,“ tõdes ka AS-i Järva Haldus juhatuse liige Andreas Sapas. „Võisin suvel, kui ehitus käis, rahulikult magada.“

Aravete katlamaja on AS-i Järva Haldus hallata 2018. aasta augustist. Seitsme aastaga on nad Aravete soojamajandusse investeeritud pea kaks miljonit eurot. Esmalt vahetati välja maapealsed soojatrassid kogupikkusega 410 meetrit, kokku rekonstrueeriti 2020. aastal 1586 meetrit trasse. 2025. aastal jõudis järg uue katlamaja ehituseni.

Katlamaja eelprojekteeris Kolmtex OÜ ning projekteeris ja ehitas AS Tamult. Ehitus koos ettevalmistustöödega maksis umbes 1,5 miljonit eurot, millest 340 000 on Euroopa fondide rahastus.

AS-i Järva Haldus omafinantseeringust 750 000 eurot kaeti laenuga, mis võeti 15 aastaks. „Selle raha eest saime väga hea asja. Varasemad kogemused on näidanud, et algusfaasis on probleeme rohkem – esimene kütteperiood ju alles käib. Kuid Aravete katlamajaga pole mingit põhjust nuriseda. Oleme väga rahul,“ tõdes Sapas.

Erinevalt õlikatlast põleb hakkepuidukatlas tuli ööpäev läbi ja nii kütteperioodi lõpuni. Puidutuhka on selle ajaga välja viidud vaid üks koorem ehk umbes kümme tonni.

Kogu tööprotsess algab hakkepuidu laost, mis on katlamaja kõige erilisem osa: auto sõidab lattu sisse, laseb hakkepuidu maha roopidele, mis lükkavad vajaliku puidukoguse majja sisse. „Tahtsime saada kõike võimalikult hooldusvabalt, et ei kaasneks listööd,“ ütles Sapas.

Uus katel pole väga kapriisne ja on ökonoomne. „Jaanuaris olid tulemused väga head: tootsime 557 MWh ja haket kulus ühe MWh tootmiseks 1,34 kanti. Tavanormid näevad ette 1,5–1,6. Keegi pole jahedat tuba kurtnud,“ ütles Sapas.

Elektrikatkestuse korral käivitub katlamajas generaator ja see töötab edasi.

See, mis temperatuuriga vesi katlamajast välja läheb, sõltub välistemperatuurist: null kraadi juures on vee temperatuur 55 plusskraadi, –20 ja rohkemate külmakraadide juures +70. Kuna soojatrassid on uued, ei jahtu vesi enne tarbijateni jõudmist maha.

„Tahame anda toasooja võimalikult madala hinnaga. Praegu on Järva Haldus väga konkurentsivõimeliste hindadega vaatamata sellele, et tarbijaskond on väike,“ kinnitas Sapas.

1.veebruarist kehtib Aravete võrgupiirkonnas soojuse müügihind (käibemaksuta) 96,31 eurot/MWh (varem 92,42 eurot/MWh), võrdluseks Imaveres 81,11 eurot/MWh (varem 70,89 eurot /MWh). Näiteks Tarbjal tuleb toasooja eest maksta 117,87 eurot/MWh.

Kommentaar

Toomas Tammik

Järva vallavanem

Usun, et Aravete katlamaja valmimine sai nii kiiresti teoks tänu haldusreformile, Ambla väikese vallana poleks seda nii kiiresti rajanud. Kui tahame otsida häid näiteid, mida haldusreform kaasa tõi, siis üks neist on kindlasti Aravete katlamaja.

Kahjuks need väikesed kohad, kust katlamajandus on kadunud, hääbuvad. Muretu elu kvaliteetse ja taskukohase kaugküttega tagab selle, et piirkonnad säilitavad oma elanikkonna, mis annab võimaluse edasiseks arenguks. Muide, Aravete alevik oli üks väheseid, kus elanike arv läinud aastal kasvas: kui 2025. aasta 1. jaanuari seisuga elas siin 678 inimest, siis 2026. aasta 1. jaanuari seisuga 695.

Galerii