Kristi Kirss

1987. aastal sai alguse Eesti-Läti-Leedu suurim pärimuskultuurialane ühispidu Baltica, mis liigub igal aastal külakorda ühest Balti riigist teise. Pärimuspeost osavõtmise eelduseks on ülesastumine ühel maakondlikul eelpeol. 7. veebruaril osales Imaveres tegutsev folgiklubi Imäveere Jõgevamaa eelpeol, mis peeti Raja vabaajakeskuses Mustvee lähedal. 24. novembril 2025 toimus Albus Järvamaa eelpidu, kus osalesid mitmed Järva valla kollektiivid. Imäveere pühendas kava õppimisele natuke rohkem aega ning seetõttu osales just Jõgevamaa eelpeol.

Eelpeo ettevalmistustega alustas Imäveere 2025. aasta septembris. Folgiklubi üks eestvedajatest Õnnela Lees selgitas, et Baltical on teistmoodi tingimused kui laulu- ja tantsupidudel. Kohaletulnud grupid või üksikisikud esitasid ettevalmistatud kavasid ning seejärel jagasid spetsialistid tagasisidet neljas kategoorias: tants, pillimäng, laul ja rahvarõivas. „Saime neilt kuulda, mida paremaks teha ja kuidas õigem oleks ja me saime väga kiita. Meil oli täiuslik kava,“ rõõmustas Lees. Eristuti just sellega, et oli läbimõeldud kava, mida kõikidel polnud. Eelpeo läbimine annab võimaluse osaleda 3.–7. juunini Tallinnas toimuval rahvusvahelisel pärimuspeol Baltica. Kas seal osaletakse, pole teada, küll aga on plaanis üles astuda 4. juunil Baltica maapäeval Amblas.

„Suur tänu kõigile 18 vaprale, kes panustasid osalemiseks pärimuspeol Baltica. Saime suure teoga hakkama,“ ütles Lees. Baltica eelpeol osalemiseks valmistati ette kava sada aastat tagasi Pilistvere kihelkonnas Imavere kandis kogutud lauludest, laulumängudest ja pillilugudest. „Esitlesime end kui suurt taluperet, kes on pidupäevaks kokku tulnud. Noored armastavad lustida ja mängida, vanemad aga elutarkusi õpetada,“ tutvustas Lees. Folgikava koostas Liia Viks, muusikalise kujunduse eest vastutas Õnnela Lees ning liikumist juhendas Inga Väli.

Folkloor on Leesile oluline olnud kogu aeg. Ta ütleb enda kohta, et on folkloorselt mõtlev inimene. Imäveere sai alguse sellest, kui Imavere tantsumemmede rühm lõpetas tegevuse. Lees tegi ettepaneku folgiklubi loomiseks ning see kandis vilja. Klubilised on pärit Eesti eri paikadest ning see rikastab kogu kooslust. Väga suure panuse kõige toimimisse annab aktiivse ellusuhtumisega Liia Viks.

Folgiklubi Imäveere on tegutsenud üle viie aasta, et uurida ja esitada esivanemate pärandit: vanu regi- ja rahvalaule, seltskonnatantse, laulumänge, pillilugusid, rahvakombeid. Nimi Imäveere tähendab uues keeles „ema juures”. „Kohalikel kultuurisündmustel, Järvamaa pärimuspidudel ja Pilistvere kihelkonnapäevadel esineme teemakohaste folkloorikavadega. Praegu osaleb folgiklubis 12 inimest. Suurematele folklooripidudele kutsume kaasa ka noori ja lapsi,“ lisas Lees. Baltica eelpeole kaasati kuus noort, kes Leesi sõnul rikastasid esitust rõõmsameelsuse ja loovusega.

Baltica korraldajate sõnul on pärimuspeo visioon olla jätkusuutlik ja oma väärtusi hoidev rahvusvaheline pärimuspidu, mis toimub Eestis iga kolme aasta tagant, tuues kokku pärimuskultuurikandjad, harrastajad ja armastajad üle Eestimaa, külalised naaberriikidest ja kaugemalt, et igal korral pühitseda ja edasi arendada erinevat Eesti pärimuskultuurile olulist teemat. Baltica festivali teeb eriliseks selle sisu – ehe paikkondlik pärimus. Peost võtab osa ligikaudu 2000 inimest, kelle päritolu reedavad nende paikkonnale ainuomased rõivad, tantsud, pillilood, laulud, käsitöö, toit ja keel.