24. veebruaril kell 7.24 oli Koeru teeninduskeskuse esine rahvast pungil. Eesti sünnipäeva auks heisati Eesti riigilipp. Lipp üleval, seati suund Koeru kultuurimajja, kus juba mitmendat aastat järjest toimub just vabariigi aastapäeval kogukonnahommik.

Koeru kultuurimaja saal oli peorüüs: valgete laudlinadega lauad, kaunistused, lipud ja lilled. Pidusöögiks maitsev puder ja moos ning kilu- ja heeringaleivad, kõrvale rüübati kohvi ja teed. Kogukonnaliige Hannes Linno pidas pidupäevakõne: „On sümboolne, et alustame seda pidupäeva just siin, ühise laua taga. Hommikusöök on päeva tähtsaim toidukord – see annab jõudu ja paneb suuna paika kogu päevaks. Samuti on see ühine hetk meie kogukonna kütus. Jõud ja energia, mis viib edasi. Me ei ole täna siin üksnes selleks, et tähistada riiki, mis asub kuskil kaugel pealinnas. Me tähistame Eestit, mis elab siinsamas, Koeru kirikutorni varjus – samades töökates kätes, mis täna hommikul kohvitassi tõstavad.“

Linno tõi välja, et Koeru piirkonnal on vabadusega omamoodi suhe ja Eesti iseseisvusest rääkides ei saa me üle ega ümber Vaali vabariigist. „See on lugu, mis peaks igal koerulasel selja sirgeks lööma. Juba 1905. aastal, kui vabadus oli alles kauge unistus, leidsid Vaali küla mehed eesotsas Hans Anton Schulziga, et nad on valmis ise otsustama. Nad kuulutasid välja oma vabariigi. See oli märk sellest, et Koeru vaim on alati olnud veidi kangem, veidi isepäisem ja määratult julgem,“ sõnas Linno. Ta lisas, et 1905. aasta sündmused ja Vaali vabariigi väljakuulutamine näitavad, et vabaduse geen on Koeru inimeste veres olnud ammu enne ametlikku iseseisvumist. „Seda, et see meis kestab, näitavad ka need tublid noorkotkad ja kodutütred, kes täna oma vande annavad,“ ütles ta.

Koeru kogukonnaliikme Kirsika Ilmjärve sõnul toimus tunnustamisüritus kuuendat korda. „Alguse sai see koroona ajal, esimene kord olime ausambaplatsil 2 + 2 formaadis. Aasta hiljem sai alguse juba kogukondlik hommikusöök ja lipuheiskamine,“ meenutas ta. Teist aastat järjest võeti 24. veebruaril vastu ka Koeru kogukonna kodutütreid ja noorkotkaid. „Seekord on tõotuse andjaid rekord: 14 kodutütart ja 12 noorkotkast,“ lisas ta.

Tunnustati kümmet kogukonnaliiget: Anne Pindret, Kalju Abnerit, Priidu Künnapuud, Grete Kleitsmanni, Liana Kullaseppa, Ansamblit Madli, Tiina Põldojat, AS Naturali, Koeru lasteaia Päikeseratas Sinilillede rühma õpetajaid ja Vao Tõmme meeskonda.

Kell 10 toimus Koeru kirikus tänupalvus, kust suunduti edasi Koeru ausambaparki. Järva vallavanem Toomas Tammik rääkis seal nii: „Peame olema tänulikud oma esivanematele, kes raskusi trotsides ja ohvreid kandes on meile kinkinud selle maa koos meie traditsioonidega. Koos tehes ja oma rahvaga olles saab aga luua ka uusi traditsioone, mis meid kõiki liidavad. Üheks selliseks on meil Koerus vabariigi aastapäeval toimuv kogukonnahommik, kus kogukond tänab oma tublisid inimesi. Traditsioonid kasvatavad meid nii riigi kui ka rahvana aina tugevamaks, ja see on üks riigi püsimise alustest.“