Vestlesime Mõttemeel OÜ psühholoogi ning paari- ja pereterapeudi Margit Jullineniga alkoholismist, selle mõjust lapsele ja kogu perele.

Vanema alkoholism mõjutab lapse emotsionaalset ja psühholoogilist arengut sügavalt. Alkoholismi mõju peres on ulatuslik ja eriti tugev lastele, sest pühade, näiteks jõulude ajal võivad sõltuvusprobleemid tuua esile rohkem konflikte, stressi ja isegi perevägivalla juhtumeid, mis suurendab laste haavatavust.

„Lapsel, kelle elus mängib rolli alkohol, puudub kodus üks olulisemaid tegureid – turvatunne. Kui ema või isa on purjus, tunneb laps end väga halvasti. Kui vanem põeb alkoholismi, toob see lapsele kaasa pikaajalisi ja märkimisväärseid terviseriske,“ ütleb Mõttemeel OÜ psühholoog Margit Jullinen. Jullineni sõnul kogevad lapsed sageli hirmu, segadust, süütunnet ja abitust, kui vanem on ebastabiilne, ettearvamatu või agressiivne. „Psühholoogiliselt võib see viia kroonilise ärevuse ja pingeseisundi tekkeni, madala enesehinnangu kujunemiseni, depressiooni ja üksildustundeni ning raskusteni usalduse ja turvatunde loomisel suhetes,“ lisab ta.

Vaimse tervisega tekivad probleemid

Laps, kes kasvab perekonnas, kus alkohol on probleem, ei pruugi oma muret alati sõnades väljendada, kuid väliselt nähtavate tunnuste kaudu võib sageli märgata stressi või hooletust. „Näiteks võib laps koolis kogeda ärevust ja keskendumisraskusi, äkilisi meeleolumuutusi, sotsiaalset tagasitõmbumist või liialdatud tähelepanu otsimist,“ sõnab Jullinen. Samuti võib ilmneda puudujääke hügieenis, üle- või alatoitumist, unehäireid, riskikäitumist ning katseid alkoholi või narkootilisi aineid tarvitada. Vanema alkoholi kuritarvitamine raskendab lapse keskendumist ja motivatsiooni, mis võib viia agressiivse või häiriva käitumiseni klassis ning madala enesekindluse ja esinemiskartuseni.

Uuringud näitavad, et lapsed, kelle kodus on palju alkoholi tarbimist, hakkavad suurema tõenäosusega ka ise nooremas eas jooma. „Mida varem alkoholi tarvitamine algab, seda suurem on negatiivne efekt aju arengule,“ ütleb Jullinen. Alkoholisõltuvuse keskkonnas üles kasvanud lapsel on suurem tõenäosus ise elu jooksul alkohoolikuks saada. Samuti on sellistel lastel hilisemas elus suurem risk valida endale alkohoolikust partner. Lisaks on alkohoolikute lastel suurem risk kogeda ärevust, depressiooni, söömishäireid ja obsessiiv-kompulsiivseid häireid.

Oluline on turvatunde loomine

„Last toetades on oluline luua turvaline ja avatud suhtlus, kus teda ilma hinnanguta kuulatakse. Emotsioonidele nime andmine ja tundemaailma kinnitamine – näiteks selgitamine, et on okei tunda viha või hirmu – aitab lapsel oma tundeid mõista ja nendega toime tulla. Samuti on tähtis luua kindel rutiin ning stabiilne keskkond,“ ütleb Jullinen. Professionaalne abiline nagu psühholoog või pereterapeut võib olla lapsele oluline tugi, andes talle oskusi ja turvatunnet, mida tal kodus ei pruugi olla.

Kaassõltuvuses vanem võib tunda abitust

Isegi kui peres on üks vanematest sõltuvusega ja teine mitte, ei pruugi mittesõltuv vanem alati lapse huvisid esikohale seada. „Sageli on põhjuseks kaassõltuvus, mille puhul inimene kohandab oma käitumist sõltuvuses oleva partneri või pereliikme tõttu, ohverdades oma vajadused ja piirid. Kaassõltuv vanem võib tunda sügavat hirmu, häbi või abitust ning olla emotsionaalselt kurnatud või läbipõlenud,“ selgitab Jullinen. Sageli mõjutavad ka lapsepõlvekogemused või varasem trauma ning lootusetuse tunne, et midagi saab muuta. Sellises olukorras võib laps jääda stressi ja hooletusse, mis süvendab tema ebakindlust ja emotsionaalseid raskusi.

Mõju kandub ka täiskasvanuikka

„Lastel, kes on üles kasvanud perekonnas, kus alkohol on probleem, võib täiskasvanuna olla raskusi lähedaste suhete loomisel ja säilitamisel, usaldusprobleeme ja emotsionaalset võimetust lähedust luua, kalduvust sõltuvuskäitumisele ning madalat stressitaluvust ja oskamatust konflikte lahendada,“ lausub Jullinen. Samuti on nad haavatavamad sõltuvusprobleemide suhtes, neil võib esineda depressiooni, ärevust või kroonilist stressi ning nad võivad vajada pikaajalist psühholoogilist tuge oma suhete ja emotsioonide haldamiseks.

Tuge vajab kogu pere

„Alkoholi mõju peres ei piirdu pelgalt alkohooliku käitumisega. See mõjutab kogu pere dünaamikat, lapse turvatunnet ning emotsionaalset ja sotsiaalset arengut ning võib saada aluseks pikaajalistele psühholoogilistele ja käitumuslikele raskustele. Terve pere – nii sõltuvuses olev vanem, tema partner kui ka lapsed – vajab tuge, sest kõik pereliikmed kogevad stressi, ebakindlust ja emotsionaalset pinget,“ ütleb Jullinen. Sõltuvuses olev vanem vajab abi, et tegeleda sõltuvusega ja muuta oma käitumist, partner vajab toetust, et säilitada oma tervist ja toime tulla kaassõltuvuse riskidega, ning lapsed vajavad tuge turvatunde ja normaalse arengukeskkonna taastamiseks. Õigeaegne toetus, selgitused, stabiilne keskkond ja professionaalne abi aitavad lapsel arendada toimetulekuoskusi, eneseteadlikkust ning luua tervislikke suhteid ka täiskasvanuna.

Tugiteenus

Keerulise majandusliku olukorra puhul on võimalus taotleda Järva vallavalitsuselt toetust tugiteenuse saamiseks. Tugiteenus võib taotlejale olla tasuta või osaliselt tasuline. Tasu suurus sõltub teenuse mahust. Tasu suuruse või tasuta teenuse saamise otsustab sotsiaalosakonna juhataja juhtumipõhiselt, arvestades taotleja majanduslikku olukorda.

Psühhosotsiaalset abi ja pereteraapiat pakub Mõttemeel OÜ. Info ja registreerimine e-postil margitjullinen@gmail.com või telefonil 5373 5557. Loe lähemalt riikliku vaimse tervise teenuse kohta: www.jarvavald.ee/pere-sotsiaal-ja-tervishoid/noustamine-ja-kriisiabi/riiklik-vaimse-tervise-teenus/.